Carlos
CASTANEDA. Tsitaadid.
(2. osa.)
_____________________________________________
[I.]
Carlos Castaneda: „The Teachings of Don
Juan. A Yaqui Way of Knowledge.“ („Don Juani õpetused.
Yaqui (indiaanlaste) teadmiste tee“). Pärnu, 1995. Kirjastus:
„Chiron“. Tõlkinud: Urmas Lipand. Lk.: 3-151. [C: New York,
1968.]
„...
midagi muud ei tuleks püüda, kui rajada lõputult pika tee algus ja
suund. Mingi süstemaatilise ja kindla täielikkuse rõhutamine võib
lõpuks olla vähemalt enda illusioon. Täiuslikkust võib
üksikuurija siin saavutada ainult subjektiivses mõttes, et ta annab
edasi kõik, mida on olnud võimeline nägema.“ (Georg Simmel.),
(lk. 3).1
„...
Carlos Castaneda viib meid don Juani juhendamisel läbi
videvikuhetke, läbi selle universumis oleva lõhe, mis on
päevavalguse ja pimeduse vahel, maailma, mis ei ole mitte üksnes
teistsugune kui meie oma, vaid täiesti teistlaadi reaalsusega.“
/.../ Asi on pigem selles, et erinevate inimeste maailmadel on
erinevad kujud. Metafüüsilised eeldused on erinevad: ruum ei ühti
Eukleidese geomeetriaga: aeg ei moodusta lakkamatut voogu,
põhjuslikkus ei vasta Aristotelese loogikale, inimest ei eristata
mitte-inimesest ega elu surmast, nagu meie maailmas.“, (lk. 5).
„...
Kuid inimesed... /..../ „...uskusid, et tal on mingit liiki
„salajasi teadmisi“, et ta oli brujo. Hispaaniakeelne sõna
brujo tähendab ravijat, maagi, nõida. See tähendab
põhiliselt isikut, kel on erakordsed ja tavaliselt kurjad võimed.“,
(lk. 8).
„...
Olen nimetanud need „ebatavalise reaalsuse olukordadeks“, mõeldes
sellega mittetavalist reaalsust, vastandina tavapärase elu
tavalisele reaalsusele. See vahetegemine põhineb ebatavalise
reaalsuse olukordadele omasele sisemisele tähendusele. Don Juani
teadmiste kontekstis peeti neid reaalseteks, ehhki nende reaalsus oli
tavalisest reaalsusest erinev.“, (lk. 13).
„...
„on jõud, mida inimene võib tuua enda ellu enda aitamiseks, nõu
ja jõu saamiseks, mis on vajalik ükskõik kas siis suurte või
väikeste, õigete või valede tegude täideviimiseks. See ally
on vajalik inimese elu tõstmiseks, tema tegude juhtimiseks ja
teadmiste edendamiseks. Õigupoolest on ally asendamatu abi
teadmiste saamiseks.“, (lk. 40).
„...
Ta hiilib su juurde nagu naine. Sa ei ole isegi sellest teadlik.
Kõik, millest oled huvitatud, on see, et ta annab sulle hea ja
tugeva enesetunde...“, (lk. 52).
„...“Ma
ei ole kunagi kellegi peale pahane! Ükski inimolend ei või mitte
kunagi midagi küllalt tähtsat selle jaoks teha. Sa vihastad
inimeste peale, kui tunned, et nende teod on tähtsad. Ma ei tunne
seda enam.““, (lk. 58).
„...
Selleks ajaks tunneb inimene oma soove, ta teab, kuidas neid soove
rahuldada. Ta võib ette aimata oma uusi õppimise astmeid ja kõike
ümbritseb terav selgus. Inimene tunneb, et midagi ei ole tema eest
varjatud.“ /.../ „See sunnib inimest mitte kunagi eneses
kahtlema. See annab talle kinnituse, et ta võib teha kõike, mis
talle meeldib, sest ta näeb kõiki asju selgelt. Ja ta on julge,
sest ta on selge, ja ta ei peatu mitte millegi ees.“, (lk. 67).
„...
Seepärast pead alati meeles pidama, et rada on ainult rada. Kui
tunned, et sa ei peaks seda mööda minema, siis ei tohi sa mitte
sellele jääda, mitte mingil tingimusel. Et omada sellist selgust,
pead elama distsiplineeritud elu.“ /.../ „Vaata iga rada lähedalt
ja kaalutlevalt. Proovi seda nii palju kordi, kui pead vajalikuks.
Siis esita endale – ja ainult endale – üks küsimus. See on
küsimus, mida ainult väga vana inimene esitab.“ /.../ „Kas
sellel rajal on süda? Kõik rajad on samad: need ei vii kuhugi.“,
(lk. 85).
„...
kui tal ei ole otsustavust, eesmärgitunnet, mis on vajalik
õppimiseks. Kui inimesel on aga selge paindumatu taotlus, ei ole
tunded mingil määral takistuseks, kuna ta on võimeline neid
kontrollima.“, (lk. 88).
„...
Et käsitleda seda jõudu, ütles ta, peab elama laitmatut elu.
Laitmatu elu mõiste ei kuulunud ainult ettevalmistava perioodi
juurde, vaid moodustas ka inimese suhtumise pärast kogemust.“,
(lk. 112).
„...
kuid me peame järgima teatud samme, sest nendes sammudes leiab
inimene jõudu. Ilma nendeta oleme eimiski.“, (lk. 127).
„...
on nagu naine, ja nagu naine, meelitab ta inimesi. Ta seab lõkse iga
nurga peale.“ /.../ „Kuid tema lõks on selleks, et panna sind
uskuma, et tema tee on ainus.“, (lk. 128).
„...
Ta ahvatleb inimesi ja annab neile jõu tunde. Ta tekitab neil tunde,
et nad võivad teha asju, mida ükski tavaline inimene ei suuda. Kuid
see on tema lõks.“, (lk. 129).
„...
On olemas koht, kus kaks maailma teineteist katavad. Lõhe on seal.“
/.../ Et sinna saada, peab inimene kasutama oma tahet. Ta peab,
ütleksin, arendama välja kõrvalekaldumatu taotluse selle jaoks,
ühese pühendumise.“, (lk. 149).
_______________________________________________
[II.]
Carlos Castaneda: „A Separate Reality:
Further Conversations With Don Juan.“ („Eraldiolev
reaalsus.“) Pärnu, 1995. Kirjastus: „Chiron“. Tõlkinud: Urmas
Lipand. Lk.: 3-226.
„...
Hakkasin kaotama seda kindlust, mida me kõik omame, et igapäevase
elu reaalsus on midagi, mida võime eeldatuks pidada.“, (lk. 8.)
„...
Ameerika indiaanlastele on võib-olla tuhandeid aastaid see ähmane
nähtus, mida meie kutsume nõiduseks, olnud tõsine, siiras
praktika, mis on võrreldav meie teadusega.“, (lk. 11.)
„...
kuidas end kaitsta -“ /.../ „... jõu eest, mida ta on
rakmestanud, mis ei ole ta ise ega keegi teine.“, (lk. 29.)
„...
Kui sa seda kord õpid, võid näha maailmas igat üksikut
asja teistsugusel viisil.“ /.../ “Kui iganes sa vaatad asjadele,
sa ei näe neid. Ma arvan, et sa vaid vaatad neid, et teha
kindlaks, et seal on midagi.“ /.../ „Teisest küljest aga, kui
õpid nägema, ei ole asi kunagi sama mis siis, kui sa seda
näed, ja siiski on see sama.“, (lk. 31.)
„...“See
oleks nagu küsida, mida meie, inimesed, teeme maailmas. Ma tõesti
ei tea. Oleme siin, see on kõik.“ /.../ Võib-olla on nad olnud
siin enne meid.“ /.../ „Meie, inimesed, ei ole mitte alati siin
olnud.“ /.../ „Meie, inimesed, teame väga vähe maailmast.“,
(lk. 34.)
„...
et minu arvates on don Juan praegu, nagu ta oli olnud minevikuski,
suur nõid. Võib-olla kõikidest kõige suurem. Et tunnen – temas
on tõesti midagi ebatavalist.“, (lk. 60.)
„...
Julgust ei nõiu. Julgus on midagi isiklikku. Nõidumine on inimeste
kahjutuks, haigeks või tummaks tegemiseks. Sõjameheks ei saa
nõiduda. Et olla sõjamees, peab olema kristallselge...“, (lk.
65.)
„...
Sinu teod on sulle kindlasti tähtsad, kuid mulle ei ole ükski asi
enam tähtis, ei minu oma teod ega minu kaaslaste omad. Ma elan
siiski sellepärast, et mul on oma tahe. Kuna olen karastanud oma
tahet kogu elu jooksul, kuni see on puhas ja terve, siis nüüd ei
ole see mulle tähtis, et miski ei ole tähtis. Minu tahe kontrollib
minu elu narrust.“, (lk. 69.)
„...
Näiteks, don Juan, kas te mõtlete, et kui inimene õpib kord
nägema, siis kõik kogu maailmas on väärtusetu?“ „Ma ei
öeldnud väärtusetu, ütlesin tähtsusetu. Kõik on võrdne ja
seega tähtsusetu. Näiteks mul ei ole mingit võimalust öelda, et
minu teod on tähtsamad kui sinu omad või et üks asi on olulisem
kui teine. Seetõttu on kõik asjad võrdsed, ja olles võrdsed, on
need tähtsusetud.“, (lk. 71.)
„...
Tema kontrollitud narrus paneb ta ütlema, et see, mida ta teeb, on
tähtis, ja paneb ta tegutsema, nagu oleks see tähtis. Ja siiski ta
teab, et see ei ole tähtis, nii et – kui ta on sooritanud oma
teod, taandub ta rahus. Kas tema teod olid head või halvad, töötasid
või mitte, ei ole mingil viisil tema mure.“, (lk. 74.)
„...
Tunda inimeste meeldivust või olla inimeste jaoks meeldiv ei ole
mitte kõik, mida võidakse inimesena teha.“, (lk. 77.)
„...
olen ma ainult inimene, kes teab, kuidas näha, ja kes leiab,
et ta on hämmeldunud sellest, mida näeb; inimene, kes teab,
et ta ei hakka kunagi aru saama kõigest sellest, mis teda
ümbritseb.“, (lk. 79.)
„...
Sul on hämmastav meetod, kuidas sa saad kõik enda kasuks tööle.“
/.../ Sul on midagi, mis aitab sind igal teetollil. Selle kohta,
kuidas sa õpid jõudusi tundma, ei ole teist võimalikku seletust.“,
(lk. 105.)
„...“Sõjamehe
moodi tegutsema õpitakse tegutsemise, mitte jutustamise kaudu.““,
(lk. 123.)
„...
Tahe on midagi väga erilist. See toimub salapäraselt.“ /.../
„Tahe on midagi muud, midagi väga selget ja võimsat, mis võib
suunata meie tegevust. Tahe on midagi, mida inimene kasutab, näiteks
selleks, et võita lahing, mille ta kõigi arvestuste kohaselt peaks
kaotama.“, (lk. 124-125.)
„Tahe
on jõud, vägi.“ /.../ „Kuid nüüd vähemalt tead, et ootad oma
tahet.“ /.../ See, mis aitab sinu tahet arendada, on iga väiksemgi
asi, mida teed.“, (lk. 127.)
„...
Selline inimene ei himusta aga midagi, sest ta on omandanud vaikiva
iha elu ja kõigi elu asjade järele.“ /.../ „Lõpliku otsustuse
jõud võimaldab tal valida kahetsuseta, ja mis ta valib, on alati
strateegiliselt parim.“, (lk. 129.)
„...
et sõjamees õpib ilma igasuguse rututa, sest ta teab, et ootab oma
tahet. Ja ühel päeval õnnestub tal sooritada midagi, mida
tavaliselt on täiesti võimatu täide viia. Ta ei pruugi isegi
märgata oma ebatavalist tegu. Ent kui ta jätkab võimatute tegude
sooritamist või kui võimatud asjad juhtuvad temaga ikka edasi, siis
saab ta teadlikuks mingit liiki esilekerkivast jõust.“, (lk. 130.)
„...“Kui
lõpetame endaga rääkimise, on maailm alati selline, nagu ta peaks
olema: Me uuendame seda, sütitame eluga, hoiame seda üleval
sisekõnega.“ /.../ „Maailm on niisugune või naasugune ainult
sellepärast, et me ütleme endale, et ta on selline. Kui lakkame
endile ütlemast, et maailm on selline ja selline, lakkab maailm
selline ja selline olemast.“, (lk. 188.)
„...
See oli mõtetest vaba olemine, mida saab võib-olla võrrelda mitte
millestki hoolimisega. Maailm näis olevat sel ajal imelikult
tasakaalus, seal ei olnud midagi, mida oleksin võinud lisada, ega ka
midagi, mida oleksin võinud sealt ära võtta.“, (lk. 220.)
______________________________________________
[IV.]
Carlos Castaneda: „Tales of Power.“
(„Jutustused jõust.“) Pärnu, 1994. Tõlkinud: Urmas Lipand.
Lk.: 7-267. [New York, 1974.]
„...
et ta nägemise all mõtles asjade intuitiivset tajumist,
võimet midagi otsekohe mõista, võib-olla võimet näha läbi
inimestevahelisi suhteid ning avastada varjatud tähendusi ja
motiive.“, (lk. 24.)
„...
Maailm ei mõju meile otseselt, maailma kirjeldus on vahepeal. Nii et
tegelikult oleme kogu aeg ühe sammu võrra nihutatud ja meie maailma
tajumine on alati mälestus tajumisest. Me meenutame pidevalt hetke,
mis on just toimunud, just möödunud.“, (lk. 47.)
„...
Abi mille jaoks? Sul on kõik vajalik ekstravagantseks reisiks, mis
on su elu. Ma olen püüdnud sulle õpetada, et tõeline kogemus on
olla inimene ja et ainus, millel on tähtsus on olla elus; elu on see
väike ring mida mööda me preagugi käime. Elu iseenesest on
küllaldane, ennast selgitav ja täielik.“, (lk. 52.)
„...
„Sõjamees on alati valmis. Olla sõjamees ei tähenda mitte
lihtsalt tahta sõjamees olla. Pigem on see lõputu võitlus, mis
jätkub kuni meie elu viimse hetkeni. Keegi ei ole sündinud
sõjamehena, nii nagu keegi ei ole sündinud mõistusliku olendina.
Me muudame end nii üheks kui teiseks.“, (lk. 58.)
„...“
Me oleme tajujad...“ /.../ „... Kuid maailm, mida me tajume on
illusioon. See loodi kirjelduse poolt, mis anti meile edasi meie
sündimisest alates. Meie, helenduvad olendid, sünnime kahe
jõuväljaga, aga kasutame ainult ühte maailma loomiseks. See väli,
mille külge haakutakse varsti pärast sündimist, on mõistus ja
selle kaaslane on kõne. Nende kahe vahel mõeldakse välja ja
hoitakse ülal maailma.“, (lk. 93.)
„...“Nagu
alati sõjameeste tegemiste ja mittetegmiste puhul, on isiklik jõud
ainus asi, millel on tähtsust.“, (lk. 98.)
„...
et peale su tahtmise teadmiste teele asuda peavad ka su teod ise
olema küllalt laitamatud, tegemaks sind nende teadmiste
vääriliseks.“, (lk. 110.)
„...
„Sõjamehe põhireegel on...“ /.../ „... et ta teeb oma
otsuseid nii hoolikalt, et miski, mis nende tulemusena aset leiab, ei
suuda teda üllatada, rääkimata jõu nõrgendamisest.“, (lk.
142.)
„...“Tulevikku
ei ole olemas!“ /.../ „Tulevik on ainult kõnelemiseviis. Nõia
jaoks on ainult praegune hetk ja koht.“, (lk. 191.)
„...
Ilma kindlameelsuse ning tasakaaluta, mida kätkeb endas sõjamehetee,
ei ole võimalik teadmiste rada välja kannatada.“, (lk. 217.)
„...
Mingil moel olid tema hoiatused nõia selgituse suhtes koos
arusaamisega tema tohutust teadlikkusest hakanud mulle mõju
avaldama.“, (lk. 228.)
„...
Igasugune muu kord on mõttetu ja väiklane, kuna see läheb meie
loomuse vastu; see röövib meilt meie maagilise päritolu ning
taandab meid eimillekski.“, lk. (230.)
„...
See on nõia selgitus. Nagual on väljendamatu. Kõik
võimalikud tunded ja olendid ja ised hõljuvad seal nagu laevad,
rahulikud, muutumatud, igavesti. Siis seob eluliim mõned neist
kokku.“ /.../ „... Kui eluliim seob need tunded kokku , siis
luuakse üks olend, kes kaotab oma tõelise olemuse tunnetuse ning
saab pimestatud selle piirkonna särast ning sädelusest, kus
hõljuvad olendid tonalis.“, (lk. 246.)
„...
Otsus jääda või tagasi pöörduda tehakse millegi poolt meis
endis, mis pole ei meie mõistus ega soov, vaid meie tahe, nii
et seda pole võimalik ette teada saada.“, (lk. 257.)
__________________________________________
[V.]
Carlos Castaneda: „The Second Ring of
Power.“ („Jõu teine ring“.) Pärnu, 1995.
Kirjastus: „Chiron“. Tõlkinud: Urmas Lipand. Lk.: 3-236. [New
York, 1977.]
„...
Tema oli aga täiesti ükskõikne. Maailm ei läinud talle korda.“
/.../ „... oled seda tüüpi nõid, kellest peaks eemale
hoidama...“, lk. 39.
„...
reetsid tema silmad halastamatut ja paindumatut jõudu.“, lk. 41.
„...
Tegelikult oli mind vallanud ääretu ükskõiksus.“ /.../ „...
et me kõik omame erilist väge, midagi, mis on meis olemas, kuid
mida me erakordselt harva kasutame.“, lk. 43.
„...
Ta oli toiminud täies kooskõlas don Juani õpetustega. Ta oli mulle
näidanud, kuidas täiesti igapäevast situatsiooni kõige paremini
ära kasutada.“ /.../ „... don Juan oli liiga rafineeritud, liiga
abstraktse loomuga...“, lk. 55.
„...
Igatsesin sel hetkel meeletult don Juani oskust olla iga olukorra
peremees, tema intellektuaalset seltsimehelikkust, tema huumorit.“,
lk. 63.
„...
et jõud tuleb vaid siis, kui oleme ilma mingi vastuseisuta oma
saatusega leppinud.“, lk. 66.
„...
Appelleersin nende mõistusele, kuid sain siis aru, et minu
standardite järgi hinnates oli neil seda väga vähe.“, lk. 74.
„...
et oma sisimas oleksin ma andnud ükskõik mis, et olla hull. See
oleks vabastanud mind oma maailmapildi korrigeerimise rängast
koormast. Iroonia oli selles, et siis ma polekski saanud enam tahta
oma maailmapilti parandada, see tähendab, intellektuaalsel tasandil.
Sellest üksi ei piisanud, et ma lihtsalt keeldusin oma maailmapilti
muutmast. Sellest polnud kunagi piisanud. Ja see oli olnud minu jaoks
kogu aeg ületamatu takistus, minu saatuslik eksitus.“, lk. 106.
„...
„Sõjamees peab loobuma inimkujust selleks, et muutuda, tõeliselt
muutuda. Muidu on see ainult jutt muutumisest nagu sinu puhulgi.
Nagual ütles, et on asjatu loota või arvata, et inimene võib oma
harjumusi muuta. Seni, kuni hoitakse kinni inimkujust, ei ole
võimalik muuta pisiasjagi. Nagual ütles, et sõjamees teab, et ta
ei saa muutuda ja ikka üritab ta seda, isegi kui ta teab, et pole
selleks võimeline. See on ainus eelis, mis sõjamehel on tavalise
inimese ees. Sõjamees pole kunagi pettunud, kui tal ei õnnestu
muutuda.“, lk. 112.
„...
et meil kõigil puudub rahu ja sisemine distsipliin. Ükski meist ei
tahtnud pühendada teisele oma jagamatut tähelepanu...“, lk. 146.
„...
„Ta ütles, et inimeste maailmas toimuvad alatasa tõusud ja mõõnad
ning rahvad tõusevad ja langevad koos oma maailmaga, aga meie,
nõidade asi ei ole nende tõuse ja mõõnasi kaasa teha.“ /.../
„Nõidade kunst on olla märkamatu ja alati kõigest väljaspool.
Ja ennekõike on nõidade kunst mitte kunagi raisata oma jõudu.““,
lk. 174.
„...
„Kui nõid tegeleb nagualiga, tuleb tal anda juhiseid, see tähendab
näidata sõjamehele saladust. Ja see on kõik, mida nõid peab
tegema. Sõjamehel, kes saladuse vastu võtab, tuleb endal katsuda
need teadmised jõuks muuta, tehes seda, mida talle näidati.“, lk.
190.
„...
Don Juan ütles, et meie olemise tuum on tajumine, meie olemise
maagia aga teadvelolek. Tema jaoks olid tajumine ja teadvelolek üks
lahutamatu funktsionaalne tervik, mis koosnes kahest valdkonnast.
Esimene, „tonali tähelepanu“, kujutas endast tavaliste keskmiste
inimeste võimet tajuda ja teadvustada oma igapäevaelu tavapärast
maailma. Don Juan nimetas tähelepanu seda vormi meie „jõu
esimeseks ringiks“ ja kirjeldas seda kui meie aukartustäratavat,
kuid nii enesestmõistetavaks peetavat võimet luua korda oma tajudes
meie igapäevasest maailmast.“
„Olemise
teine valdkond, „naguali tähelepanu“, on nõidade võime
teadvustada ebatavalist maailma. Seda tähelepanu valdkonda tavatses
don Juan nimetada „jõu teiseks ringiks“, täiesti hirmuäratavaks
võimeks, mis on meil kõigil olemas, kuid mida kasutavad üksnes
nõiad, et korrastada oma tajusi ebatavalisest maailmast.“, lk.
193-194.
„...
Ta ütles, et jõud, mis valitseb meie saatust, asub väljaspool meid
ja sel pole midagi tegemist meie tegudega.“ /.../ „Don Juan
ütles, et kuna mul puudub igasugune kontroll jõudude üle, mis
otsustavad mu saatust...“, lk. 200.
„...
et siin peitubki väljakutse, mille Nagual meile oli jätnud – kas
me suudame arendada oma tahet, meie teise tähelepanu jõudu, et
keskenduda piiramatult kõigele, millele tahame, või mitte?“, lk.
231.
____________________________________________
[VI.]
Carlos Castaneda: „The Eagle´s Gift.“
(„Kotka and“.) Pärnu, 1995. Kirjastus: „Chiron“. Tõlkinud:
Urmas Lipand. Lk.: 5-251. [New York, 1981.]
„...
Don Juan oli kirjeldanud unenägemiskunsti kui võimet muuta
harilik unenägu kontrollitavaks teadvusseisundiks erilise tähelepanu
abil...“, lk. 7.
„...
Seda, mis on kanaliks meie tervikliku olemuse energiale ja võib
esile kutsuda ükskõik mida meie võimaluste piirides tuntakse
tahtena. Don Juan ei osanud öelda, millised need piirid just
täpselt on, aga ta mainis, et helenduva olendi tasandil on meie
võimalused nii ääretud, et pole mõtet püüdagi nende piire
kindlaks määrata. Ühesõnaga, helenduva keha energiat võib tahte
abil muuta ükskõik milleks.“, lk. 21.
„...
et mul tuleb elada eranditult oma isikliku jõu varal, mida ma
mõistsin kui olemise põhitingimust, korrapärast suhet subjekti ja
universumi vahel...“, lk. 26.
„...
„Meie tähelepanu treenitakse kindlale fokuseerimisele...“ /.../
„See ongi viis, kuidas me säilitame oma maailma.“ /.../ „...
et minu mõistus rajaneb abstraktsioonidel.“, lk. 30.
„...
et minu kui sõjamehe kiretu järeldus on, et don Juan muutis mu
elukäiku paremuse poole. Ma olin aeg-ajalt ikka ja jälle kaalunud
seda, mida ta mulle oli teinud ja järeldus oli alati sama. Ta oli
toonud mulle vabaduse. Vabadus oli kõik, mida ma teadsin, kõik,
mida ma võisin anda neile, kes minu juurde tulid.“, lk. 87.
„...
inimeste tegevus ei puudutanud mind enam, sest mul polnud mingeid
soove. Minu elu juhtivaks jõuks sai iseäralik rahu. Tundsin, et
olin omandanud sõjamehe elu ühe põhialuse – eraldatuse.“ /.../
„... et eraldatus ei ole veel tarkus, on aga siiski eeliseks, sest
võimaldab sõjamehel momentaalselt peatuda, et olukordi ümber
hinnata, oma positsioone ümber arvestada...“, lk. 91.
„...
See noor naine oli minu jaoks painav mõistatus. Lootsin, et ükskord
peale mu raamatute lugemist otsib ta mu üles.“, lk. 92.
„...
naine on olend, kes teeb Naguali terviklikuks, annab talle rahu,
täiuslikkuse, kaitstuse, vabastatuse tunde.“, lk. 98.
„...
Selleks, et keerukate sotsiaalsete olukordadega edukalt toime tulla,
pidin saavutama sisemise vabaduse...“, lk. 108.
„...
Esmalt unenägemine ise. See näis algavat unikaalse
teadvusseisundina, mis saavutatakse, koondades oma unenäo üksikutele
detailidele või iseärasustele teadvuse selle osa, mis meile peale
uinumist alles jääb.“, lk. 109.
„...
Meie esimest tähelepanu on õpetatud jõuliselt meid ümbritseva
maailma elementidele keskenduma, et muuta amorfsete ja kaootiliste
tajude voog teadvuse korrastatud maailmaks.“ /.../ „... kui aga
puutume kokku millegi ebatavalisega, eelistame rääkida sellest kui
juhusest või asjaolude veidrast kokkusattumisest.“, lk. 112.
„...
et oleme saavutanud vajaliku kiretuse. Meid ei kihutanud enam tagant
vajadus tulemusteni jõuda. Tõuke tegutseda laitmatult ilma tasule
mõtlemata andis meile pigem mingi varjatud sundus.“, lk. 130.
„...
mida ta nimetas tonaliks, hõlmab kõike, mida meie intellekt
taibata suudab. Vasak pool, naguali valdkond, on aga
kirjeldamatu ja sõnastamatu. Ilmselt on võimalik taibata ka vasakut
poolt, kui teha seda kogu keha abil; kuid ta ei lase end selgitada
intellektuaalsete mõistete abil.“, lk. 132.
„...
Jõudu, mis valitseb kõigi elusolendite saatuse üle, kutsutakse
Kotkaks, mitte sellepärast, et see oleks tegelikult kotkas, vaid
sellepärast, et nägijaile paistab ta määratu pigimusta kotkana,
kes seisab sirgelt nagu kotkad tavaliselt ning kelle pea küünib
lõpmatusse.“, lk. 137.
„...
et kui nad on võimelised end taas meelde tuletama, siis leiavad nad
ka oma terviklikkuse. Ainult siis jätkub neil jõudu ja
vastupidavust asuda oma viimasele rajale ja see lõpuni käia.“,
lk. 141.
„...
mõistis ta, kui kerge ja mugav oli ta elu ilma enesepiiramiseta. Ta
mõistis, et teda oli eksitanud veendumus, et ta eesmärgid on
ainuõiged, ainsad, mis inimesel üldse olla võivad.“ /.../ „Kui
muud ei saa, siis võiks ta ju vähemalt nõiaks õppida.“, lk.
148.
„...
et sõjamees peab olema sootuks alandlik, temas ei tohi olla midagi,
mida ta peaks kellegi eest kaitsma, isegi mitte oma isiksust.
Sõjamees peab oma isiksuse alal hoidma, mitte aga tegelema selle
kaitsmisega.“, lk. 155.
„...
et sõjamees ei ole kunagi väljapääsmatus olukorras.
Piiramisrõngasse võib sattuda vaid see, kes peab kaitsma oma
isiklikku omandit. Sõjamehel pole maailmas midagi peale tema
laitmatuse, ja laitmatust ei ähvarda miski.“, lk. 172.
„...
Don Juan ütles talle, et on koletu mõelda nagu oleks mailm – või
meie ise – midagi arusaadavat. Ta ütles, et see... /.../ ... on
saladus, müsteerium, millega võib vaid alandlikkuses ja aukartuses
nõustuda.“, lk. 181-182.
„...
kuid mul tuleb alistuda oma saatusele – ma ei saa teada, milles mu
ülesanne seisneb, enne kui olen selleks valmis.“, lk. 186.
„...
sooritasin ma tõepooles külaskäike saladustesse, mis olid kaugel
väljaspool minu mõistuse haardeulatust, kuigi ilmselt täiesti
võimetekohased minu tervik-teadvusele. Ma õppisin rändama milleski
seletamatus ja avastasin, et... /.../ on nüüd ka minul omaenda lood
igavikust.“, lk. 211.
„...
Kontrollitud narruse praktiseerimiseks peab inimene suutma
naerda iseenda üle, kuna siin pole tegemist inimeste petmise,
karistamise ega nende suhtes üleoleku tundmisega.“ /.../ „...
kui oled näkku vaadanud eneseupitamise tüütule kordamisele, mis on
kogu inimliku suhtlemise tuumaks.“, lk. 231.
„...
Ma olen juba loovutanud end jõule, mis valitseb minu saatust.
Ma
ei klammerdu, seega pole mul midagi kaitsta.
Mul
pole mõtteid, seega ma näen.
Ma
ei karda midagi, seega mäletan ma iseennast.
Kirgas
ja loobunud kõigest, lendan ma Kotkast mööda,
vabadusse.“,
lk. 245.
„...
Ya me di al poder que a mi destino rige.
No
me agarro ya de nada,
para
asi no tener nada que defender.
No
tengo pensamientos, para asi poder ver
No
temo ya a nada,
para
asi poder acordarme de mi.
Sereno
y desprendido,
me
dejara el aguila pasar a la libertad.“, lk. 245-246.
____________________________________________
[VII.]
Carlos Castaneda: „The Fire Fom Within:
Teachings of Nagual Don Juan.“ („Sisemine tuli“).
Pärnu, 1995. Kirjastus: „Chiron“. Tõlkinud: Urmas Lipand. Lk.:
3-231.
„...
Olin aru saanud, et nägemine on inimolendite võime avardada
oma tajude ulatust, kuni nad on võimelised hindama mitte ainult
kõigi asjade välisilmet, vaid ka põhiolemust.“, lk. 6.
„...
Don Juani arusaamade järgi oli teadvuse valdamine ühe väga vana
pärimuse kaasaegne versioon, mida ta nimetas muistsete Tolteegi
nägijate pärimuseks.“, lk. 8.
„...
„Tolteegi nägijad tundsid teadvuse valdamise kunsti, õigupoolest
olid nad selle kunsti suurimad meistrid. Kui ma ütlen, et nad
tundsid oma ohvrite teadvuse fikseerimise kunsti, siis pean ma silmas
seda, et nende salateadmised ja salajased harjutused võimaldasid
neil lahti murda teadvuse saladuse.““, lk. 10.
„...
„Enesetähtsuses ei ole midagi lihtsat ega naiivset...“ /.../
„Ühelt poolt on see tuumaks kõigele sellele, mida meis on head,
teiselt poolt aga peitub selles ka kogu meie rikutuse olemus. Sellest
närusest poolest vabanemine on alati tõeline strateegia
meistriteos. Kõigi ajastute nägijad on väga kõrgelt hinnanud
neid, kes selleni on jõudnud.““, lk. 18.
„...
Don Juan ütles, et sõjameeste strateegilised arvestused käsitlevad
enesetähtsust tegurina, mis neelab suurima hulga nende energiast;
seepärast suunavadki sõjamehed oma jõupingutused ennekõike
enesetähtsuse väljajuurimisele. /.../ „Üks sõjameeste
ettevõtmisi ongi selle energia vabastamine, et suuta seista
vastamisi tundmatuga...“ /.../ „Selline energia ümberjaotamine
ongi laitmatus.““, lk. 19.
„...
Don Juan selgitas, et tavalised inimesed teevad... /.../ ... ühe vea
– neil puudub strateegia, millele tugineda. Tavalise inimese
saatuslik eksitus on selles, et ta võtab ennast liiga tõsiselt.
Nende teod ja tunded on kõige olulisemad...“, lk. 26.
„...
Don Juan ütles, et ajastamine on oskus leida õige hetk kõige selle
vabastamiseks, mida on pikka aega tagasi hoitud. Enesevalitsemine,
distsipliin ja kannatlikkus on nagu tamm, mille taha kõik kogutakse.
Ajastamine on värav tammis.“, lk. 29.
„...
Esimene tõde on, et maailm, mida me tajume, tundub meile väga
omasena ja paneb meid uskuma, et me ise ja meid ümbritsevad esemed
ekisteerivad tõepoolest iseseisvate objektidena...“, lk. 33.
„...
„Esimene tõde teadvusest... /.../ „... on see, et maailm ei ole
niisugune nagu me arvame. Me arvame, et meil on tegu objektide
maailmaga, aga see ei ole nii.““, lk. 35.
„...
„Esimene tõde on see, et maailm ühteaegu on selline, nagu nagu ta
meile paistab ja ei ole ka...“ /.../ „Ta ei ole nii kindel ja
tõeline nagu meie taju on õpetatud uskuma, kuid ta pole ka miraazh.
Maailm ei ole illusioon – kuigi sedagi on väidetud; ühest küljest
on ta reaalne, teisest küljest aga ebareaalne. /.../ Me tajume. See
on kindel fakt. Kuid sellega, mida me tajume, on juba hoopis teine
lugu, sest me õpime enne selgeks, mida ja kuidas tuleb tajuda.“,
lk. 36.
„...
Ta ütles, et vanade nägijate üks kõige põrutavamaid avastusi
oli, et kõigi tajuvate olendite olemasolu mõte on teadvuse
arendamine. Don Juan nimetas seda avastust kolossaalseks.“, lk. 37.
„...
Ainult väike osa neist emanatsioonidest on inimteadvusele
kättesaadav, meie igapäevaelu raamid aga jätavad sellestki alles
vaid murdosa. See imepisike osa Kotka emanatsioonidest ongi meile
tuntud maailm; väike osa, mis on inimtajule kättesaadav, on
tundmatu, kogu ülejäänud mõõtmatu osa aga tunnetamatu.“, lk.
41.
„...
„Nad ütlevad, et tajumine on häälestatuse seisund; kookoni
emanatsioonid asetuvad kohakuti neile vastavate väliste
emanatsioonidega. Häälestatus võimaldab igal elusolendil oma
teadvust arendada. Seda ütlevad nägijad, sest nemad näevad
elusolendeid sellistena nagu need tegelikult on: helenduvate
olenditena, kes meenutavad valkja valguse mulle.“, lk. 45.
„...
„Nägemine tähendab asjade tuuma, nende olemuse
paljastamist, tundmatu vaatlemist ja pilguheitu tunnetamatule. Ja see
ei saagi olla mingi lohutav kogemus.““, lk. 48.
„Don
Juan ütles, et läbi ränga vaeva jõudsid nägijad järeldusele, et
täiskasvanud inimolendite kasvuprotsessis küpsenud teadvus ei ole
enam lihtsalt teadvelolek, see on muutunud millekski hoopis
intensiivsemaks ja keerulisemaks, millekski, mida nägijad nimetavad
tähelepanuks.“, lk. 56.
„...
Allikal oli nende jaoks eriline tähtsus, nende arvates oli sel puhul
vee voolavus vastupidine – sügavusest pinnale. Nad pidasid allikat
vahendiks, mille abil teiste tasandite olevused tulevad üles meie
tasandile, et meile pilku heita, meid jälgida.““, lk. 77.
„...
„Sul on õigus, pole midagi üksildasemat kui igavik. Ja meie,
inimeste jaoks ei ole miski mõnusam kui olla inimolend. Siit saabki
alguse inimese paradoks. Kuidas saab inimene säilitada oma inimliku
piiratuse ja sellegipoolest võtta rõõmuga ja sihikindlalt ette
rännaku igaviku absoluutsesse üksindusse? Kui sa selle mõistatuse
lahendad, siis oled selleks rännakuks valmis.“ /.../ „Me oleme
tõepoolest eimiski, ja selles seisnebki ülim väljakutse, et
inimene – see eimiski – võib kohtuda igaviku üksildusega.“,
lk. 81.
„...
Don Juan selgitas, et tajutava maailma fookusesse toomiseks peab meie
esimene tähelepanu rõhutama teatud emanatsioone, mis on välja
valitud kitsast emanatsioonide ribast, millel asub inimteadvus.
Ülejäänud emanatsioonid on küll meie tajuulatuses, kuid jäävad
uneseisundisse ja me ei kasuta neid kogu oma elu jooksul kordagi.“,
lk. 89.
„...
Meie taju on nii reaalne, et me kipume unustama, et oleme selle ise
konstrueerinud, käskides oma kogumispunktil asetuda sinna, kus ta
asub. Me unustame tõsiasja, et meie taju on nii reaalne üksnes
sellepärast, et me andsime käsu tajuda seda reaalsena.“, lk. 111.
„...
„... võib rääkida ainult kolme kunsti – teadvuse valdamise
kunsti, varitsemiskunsti ja taotluse valdamise kunsti
põhimõtetest lähtudes.“ /.../ „... teadvuse viimse tõe
seisukohast, mis ütleb, et kui kogumispunkt on oma esialgsest
asendist nihkunud, võib ta kokku panna maailmu, mis erinevad meie
omast.“, lk. 115.
„...
Don Juan rääkis, et hea nagaual peab armastama vabadust ja olema
jäägitult pühendunud oma eesmärgi saavutamisele. Ta selgitas, et
sõjamehe tee teeb väga ohtlikuks asjaolu, et see on täielik
vastand tavainimese elulaadile. Ta ütles, et tänapäeva inimene on
loobunud tundmatust ja salapärasest ning vahetanud selle
funktsionaalsuse vastu. Ta on pööranud selja intuitsiooni ja
jumaliku rõõmu maailmale, eelistades sellele tüdimuse maailma.“,
lk. 117.
„...
Mis toimub sinuga, see toimub igaühega, kes kogub küllalt energiat,
et heita hetkeks pilk tundmatusse.“, lk. 121.
„...
Võttes aluseks selle tähelepaneku, hakkasid uued nägijad oma
käitumist süstemaatiliselt kontrollima. Seda praktikat hakati
nimetama varitsemiskunstiks.“ /.../ „... kuna suhetes
teiste inimestega väljendub varitsemine teatud erilise
käitumisviisina, mida võiks nimetada ka vargseks või hiilivaks.“,
lk. 134.
„...
Nii et ära kahanda inimese saladuslikkust endas enesehaletsuse või
püüdega seda saladuslikkust mõistuspäraselt ära seletada.
Kahanda parem oma inimlikku nõmedust, teadvustades endale, et
inimene on salapärane olend.“, lk. 145.
„...
„Sa ei suuda meenutada, sest tahe ei ole sulle veel
kättesaadav. Sul on vaja kahte asja – laitmatut elu ja suurt
energia ülejääki, siis võib tahe need mälestused kunagi
vabastada...“, lk. 146.
„...
ma lausa küllastusin vahetust kogemustest sõjameeste kahe põhilise
omaduse: järjekindla pingutuse ja kõrvalekaldumatu taotluse
kohta.“, lk. 152.
„...
Mulle tundus, et olen lõpuks aru saanud, mis on häälestatus. Miski
minus ees, mille olin enese teadmata äratanud, andis mulle kindla
teadmise, et olen aru saanud suurest tõest.“, lk. 163.
„...
Don Juan oli õelnud, et surm on kõige hullem, mis meiega juhtuda
võib, aga kuna meil tuleb niikuinii surra, siis oleme me vabad;
sellel, kes on kõik kaotanud ei ole enam midagi karta.“, lk. 187.
„...
Ta ütles, et uinuvates emanatsioonides meie sees on varjul tohutu
jõud. Me võime ainult uduselt aimata selle jõu ulatust, kui
arvestame, et igapäevaelu maailma tajumiseks ja selles tegutsemiseks
kasutatakse vaevalt kümnendikku inimese kookonis peituvast
energiast.“, lk. 196.
„...
Ta ütles, et vanadel nägijatel ja maailma kõigi aegade müstikutel
oli üks ühine omadus – nad olid võimelised nägema
inimese vormi, kuid ei saanud aru, mida see endast kujutab. Läbi
sajandite on müstikud andnud meile liigutavaid kirjeldusi oma
kogemustest.“, lk. 202.
„...
„Mõtle saladustele. Saladus on ainus, mis loeb. Me oleme
elusolendid, meie saatuseks on surra ja loovutada oma teadvus. Aga
kui me suudaksime seda saatust kasvõi kübekegi muuta, millised
saladused meid siis ootaksid!“, lk. 221.
________________________________________
[VIII.]
Carlos Castaneda: „The Power of Silence“.
(„Vaikuse jõud“). Pärnu, 1995. Kirjastus: „Chiron“.
Tõlkinud: Urmas Lipand. Lk.: 5-208.
„...
et on olemas rohkem kui see, mida me näeme oma silmadega. Meil ei
ole vaja kedagi, kes õpetaks meile nõidust, kuna tegelikult ei ole
midagi õppida. Me vajame üksnes õpetajat, kes veenaks meid, et
meie käeulatuses on tohutu suur jõud.“, (lk. 6-7).
„...
Don Juan selgitas, et tuhandete aastate pikkuse raske võitlusega,
olid nõiad jõudnud teatud spetsiifiliste teadmisteni taotlusest
ning neid otsese teadmiste tompe olid nad edasid andnud põlvest
põlve kuni tänapäevani.“, (lk. 8).
„...“Nõia
jaoks on õpetamine see, mida nagual teeb oma õpipoiste heaks. Nende
jaoks püüab ta kinni universumis mõjuva jõu: taotluse,
selle mõju, mis muudab ja korraldab ümber asju või säilitab need
sellistena nagu need on.“ /.../ Ilma naguali vormiva taotluseta
ei oleks neil mingit austust, mingit imestust.““, (lk. 20).
„...
Oma näite ja oma tegevuse läbi oli... //... andnud neile pideva,
ülalhoitud pildi nõidade maailmast. See oli maailm, mis lubas vaid
üksikuid vigu.“ /.../ „Ta ütles, et ma ei peaks mitte hetkekski
unustama, et vabaduse lind pole kannatlik, kui tegemist on
otsustamatusega, ja kui see kord ära lendab, siis ei pöördu ta
enam tagasi.“, (lk. 29).
„...
Taotlus loob ehitusi meie ees ja kutsub meid neisse sisenema. See
on viis, kuidas nõiad saavad aru sellest mis juhtub nende ümber.“
/.../ „... ehitist, mille taotlus loob silmapilgu vältel
ning meie ette asetab, et me sellesse siseneksime, ning märke, mida
see annab, et me ära ei kaoks, kui me kord seal sees oleme.““,
(lk. 32).
„...“Nõiad
püüavad selgitada seda olukorda, kui nad ütlevad, et vaim ei ole
midagi sellist, mida sa võid näha või tunda. Kuid see on alati
meie ümber liikumas. Mõnikord tuleb ta mõne juurde meist. Enamuse
ajast tundub ta ükskõiksena.“ /.../ „Samal ajal nõia jaoks on
abstraktne miski, millel ei ole inimese tingimuses paralleeli...“,
(lk. 39).
„...“Elupikkuse
praktika järel, ... // ... teavad nõiad, ... // ... kui vaim kutsub
neid sisenema ehitisse, mis on nende ette püstitatud. Nad on õppinud
distsiplineerima oma ühendavaid seoseid taotlusega. Nii
hoiatatakse neid alati ette, nad on alati teadlikud, sellest mis
vaimul nende jaoks varuks on.“, (lk. 42).
„...
Ilma nende vaiksete teadmisteta ei või mingisugune protsess toimuda
ja kõik, mis meil oleks, oleks vaid üks lõputu ebamäärane
millegi vajamise tunne. Ta selgitas, et sündmused, mis nõiad
vaiksete teadmiste tulemusena esile kutsuvad, on nii lihtsad ja ometi
nii abstraktsed, et nõiad olid kaua aega tagasi otsustanud rääkida
nendest sündmustest ainult sümboolsete mõistetega.“, (lk. 46).
„...
Don Juan rõhutas korduvalt, et varitsemise õpetamine on üks
kõige keerulisemaid asju, mida nõiad teevad. Ta kinnitas, et
ükskõik, mida nad ka ise tegid, et mulle varitsemist
õpetada, ja ükskõik, kui palju ma uskusin vastupidist, dikteeris
nende tegusi laitamatus.“, (lk. 69).
„...
vaid ma sain ka aru, mis on taotlus. Ja veelgi enam, ma
taipasin, et seda teadmist pole võimalik sõnadesse panna. See
teadmine on igaühe jaoks olemas. See on selleks, et seda tunda ja
kasutada, kuid mitte selleks, et seda selgitada.“ /.../ „... et
taotluse loomulik tundmine oli kättesaadav igaühele, kuid
selle valitsemine kuulus neile, kes seda uurisid.“, (lk. 74).
„...
Vaim ilmutab ennast meile. Nõiad kirjeldavad seda nii, et vaim on
varitsuses ja laskub siis meie, oma saagi peale. Nõiad ütlevad, et
vaimu laskumine on alati varjatud. See toimub, ja ometi näib, nagu
poleks seda üldsegi toimunud.“, (lk. 77).
„...
Don Juan oli selgitanud, et universum koosneb energiaväljadest, mida
pole võimalik kirjeldada ega uurida. Ta oli öelnud, et nad
sarnanevad tavalisele valguskiirgusele, välja arvatud ainult, et see
valgus on elutu võrreldes Kotka emanatsioonidega, mis kiirgavad
teadlikkust.“, (lk. 86).
„...“See
on mälestus meie olemasolevast seosest taotlusega. Nõidadel
on see tunne isegi teravam, kuna nende eesmärgiks on teha
tundlikumaks nende ühendav seos, kuni nad võivad seda tahtlikult
toimima panna.“, (lk. 91).
„...“Sõjameeste
põhjused on väga lihtsad, kuid suurim on nende täpsus. Sõjamehe
jaoks on väga harv juhus, kui tal on tõeline võimalus olla
laitamatu, olenemata oma põhilistest tunnetest.“, (lk. 107).
„...“Vaikne
teadmine on miski, mis on meil kõigil,...“ // „...Miski, mis
valdab täielikult, tunneb täielikult kõike. Kuid seda ei saa
mõelda, seega ei saa see ka sõnaliselt väljendada seda, mida ta
teab.“ /.../ „“See tähendab, et inimene loobus vaiksest
teadmisest mõistuse maailma kasuks...““, (lk. 120).
„...“on
nõidus tagasipöördumise teekond. Me pöördume võidukalt tagasi
vaimu juurde, olles eelnevalt laskunud põrgusse. Ning põrgust toome
me kaasa trofeesid. Arusaamine on üks meie trofeedest.““, (lk.
129).
„...
Meid oli liiga palju – inimesi oma väiklaste, privaatsete
põrgutega, mis on sündinud meie lollusest – selleks, et vaim
võiks tähele panna.“ /.../ „“Nõidade võitlus kindeloleku
pärast on kõige dramaatilisem heitlus, mis on olemas,“ ütles don
Juan.“, (lk. 153).
„...
Ta ütles, et ilmselt on igal inimolendil normaalsete elutingimuste
raamides olnud ühel või teisel ajal võimalus end lahti rebida
tavapärasuse köidikutest. Ta rõhutas, et ei pidanud silmas
sotsiaalseid ködikuid, vaid köidikuid, mis seovad meie tajumist.“,
(lk. 167).
„...“Abstraktse
vaimu idee on ainus asi, mis on oluline. Isikulise ise ideel ei ole
üldse mingisugust väärtust.“ /.../ „... olen ma teinud sind
teadlikuks vajadusest abstraktse järele.“ /.../ „Abstraktselt
vaadelda tähendab teha end vaimule kättesaadavaks sellest teadlik
olemise läbi.“, (lk. 174).
„...
Tegelikult on see nii, et nõiad on rohkem teadlikud oma ühendavast
seosest vaimuga kui tavalised inimesed, ning püüdlevad sellega
manipuleerimise poole. See on kõik.“, (lk. 177).
„...
et laitmatus on kõik, mis loeb. Nõid elab laitamatut elu ning see
näib kutsuvat esile lahenduse. Miks? Keegi ei tea seda.“ /.../
„Laitamatus on lihtsalt meie energiatasandi parim kasutamine. On
loomulik, et see nõuab arukust, mõtlemist, lihtsust, süütust;“,
(lk. 181).
„...
et vaim on defineerimatu, et seda pole isegi võimalik tunda, veel
vähem siis sellest rääkida. Seda võib ainult ligi tõmmata, ütles
ta, tunnistades selle olemasolu.“, (lk. 183).
„...
õpivad nõiad säilitama halastamatuse, kavaluse, kannatlikkuse ja
meeldivuse täiuslikku segu. Need neli põhialust on seletamatult
kokku seotud. Nõiad tegelevad nendega neid taotledes.“,
(lk. 193).
_________________________________________
[IX.]
Carlos Castaneda: „The Art of
Dreaming“. („Unenägemise kunst“). Pärnu, 1996.
Kirjastus: „Chiron“. Tõlkinud: Kadri-Ülle & Vello Masing.
Lk.: 5-219. [C: 1993.]
„...
Järgides don Juani soovitust, olen ma hoidunud kasutamast terminit
„šamanism“, mis oleks tema teadmiste täpne vaste
antropoloogilise klassifikastiooni järgi.“ /.../ „Antropoloogiline
kirjandus kirjeldab šamanismi kui Põhja-Aasia põlisrahvaste
uskumuste süsteemi, mis esineb ka mõnede Põhja-Ameerika
indiaanihõimude juures ja mis väidab, et tootemlike esiisade,
nähtamatute vaimsete jõudude maailm – hea ja kuri – läbistab
ning täidab meie maailma, ja et neid jõude on võimalik välja
kutsuda ja mõjutada vastavate isikute toimingute kaudu, kes on
vahendajaks loomuliku ja üleloomuliku maailma vahel. Don Juan oli
tõepoolest vahendaja igapäevaelu loomuliku maailma ja nähtamatu
maailma vahel...“, (lk. 5).
„...
Meile jäi seepärast rahutukstegev teadmine, et inimhing on lõputult
keerukam kui meie maine või akadeemiline mõtlemine meile on
õpetanud.“ /.../ „Ta on veendunud, et selgitades maailma, mis
Don Juan meile pärandas, väljendame kõige paremini oma tänulikkust
temale ja oma aukohust jätkata tema püüdlusi.“, (lk. 8).
„...
Muistsed nõiad elasid Mehhikos tõenäoliselt juba tuhandeid aastaid
enne Hispaania konkistat ja nende suurimaks saavutuseks oli nõiduse
baasstruktuuride loomine. Eirlist rõhku panid nad seejuures
praktilisusele ja konkreetsusele.“ /.../ „Don Juan lisas, et kõik
unenägemise põhialused on kujustatud ja välja arendatud juba
muistsete nõidade poolt.“, (lk. 9).
„...
„Ma olen veendunud, et kui inimene tahab ellu jääda, peab tema
taju sotsiaalne alus muutuma.“ /.../ „“Kõik on energia. Kogu
universum on energia. Meie taju sotsiaalne alus peaks olema
veendumus, et energia on ainus, mis on olemas. Tuleks teha tõsine
pingutus ja suunata meid tajuma energiat energiana.““, (lk. 10).
„...“Meie
tajumisviis on kiskjalik...“ /.../ „Väga tõhus moodus hinnata
ja liigitada toitu ja hädaohtu. Aga see ei ole ainus tajumisviis,
milleks me võimelised oleme. On veel üks moodus, mida ma sulle
tutvustan – tajuda vahetult kõigi asjade olemust, energiat
ennast.“, (lk. 11).
„...“Siin
on tegemist energia omamisega, usu mind. Aga väga raske on enesele
selgeks teha, et see on võimalik.“ /.../ „Kummatigi on nõiduses
nii, et iga nõid peab kõike tõestama oma isiklike kogemustega.““,
(lk. 15).
„...“Kui
öeldakse, et pole teed ilma nagualita, siis tähendab see, et
inimene, nagual, on nagual sellepärast, et ta kajastab abstraktset,
vaimu, paremini kui teised. Ja see on ka kõik. Me oleme ühenduses
vaimu endaga ja üksnes vahetevahel mõne inimesega, kes meile
vaimult mõne sõnumi toob.““, (lk. 16).
„...
Nõiduse selgitamisel on nõidadel kaks võimalust. Üks on rääkida
kujundlikult kui maagiliste omadustega maailmast. Teine on selgitada
oma tegevust abstraktsetes terminites, mis nende tegevusalaga
sobivad.“ /.../ „“See tähendab, et suudad täpselt ja
konkreetselt juhtida oma unenäo üldsituatsiooni“ /.../ „Muidugi
on see võimalik. See kontroll ei erine sugugi kontrollist, mis meil
on igas meie igapäevaelus ettetulevas situatsioonis.““, (lk.
24).
„...
Üldisemalt nimetas ta unenäotähelepanuks üht meie teadvuse
mõistetamatut tahku, mis eksisteerib omaette, oodates hetke, mil me
teda kutsume, hetke, mil me anname talle eesmärgi; see on meie
varjatud omadus, mis on meis kõigis olemas, kuid mida me oma
igapäevaelus kunagi ei kasuta.“, (lk. 25).
„...
Taotleda tähendab soovida soovimata, teha tegemata. Võta vastu
taotluse väljakutse...“ /.../ „Taotlemine on palju lihtsam ja
samal ajal palju keerukam. See nõuab kujutlusvõimet,
enesedistsipliini ja sihikindlust.“, (lk. 28).
„...
Selle saavutamise eelduseks on aga üksnes energia. Nõiad saavad
selle energia, kui jaotavad arukamal viisil ümber energia, mis neil
on igapäevamaailma tajumiseks.“, (lk. 33).
„...
et alguses on kõige raskem lõhkuda barjääri, mis takistab meid
toomast unenägu oma teadlikku tähelepanusse.“ /.../ „... -
igatahes minule tundus see küll kangesti psühholoogilise
barjäärina, mille on loonud meie sotsiaalsus, mis hindab kõrgelt
unenägude ignoreerimist.“, (lk. 36).
„...
Igal võimalusel rõhutas don Juan, et energia, mis on vajalik
unenäotähelepanu vabastamiseks sotsiaalsetest köidikutest,
saadakse meie olemasoleva energia ümberkorraldamise teel. Õigemini
poleks ta saanud öelda. Unenäotähelepanu esilekerkimine on elu
ümberkujundamise otsene tagajärg. Kuna meil ei ole võimalik, nagu
don Juan ütles, vajaliku tõuke saamiseks ühendada end ühegi
välise energiaallikaga, tuleb kõik oma jõupingutsed suunata
olemasoleva energia ümberkorraldamisele.“, (lk. 37).
„...“Sa
tead praegu universumi saladustest palju rohkem kui sa oma
ratsionaalsel tasandil arvatagi oskad. See on juba kord meie,
inimeste, häda – teada universumi saladustest rohkem kui me
arvatagi oskame.“, (lk. 61).
„...“Meile
pole küll õpetatud unenägusi tõsise uurimisvaldkonnana võtma,
aga see ei tähenda sugugi, et nad ka tegelikult seda ei ole““,
(lk. 64).
„...
Olin niigi temaga täiesti nõus, vaatamata sellele, et ma ei teadnud
kõik tagamaid. Temaga nõustumine oli pigem mingi tunne, mis lähtus
kusagilt kaugelt, mingi iidne teadmine, mille ma olin kaotanud ja mis
nüüd pikkamööda leidis taas tee minuni.“, (lk. 68).
„...“Nõiad
aga loovad kaoses korra. Nad on eelnevalt püstitanud endale
transtsendentaalse eemsärgi vabastada oma taju. Nõiad ei loo seda
maailma, mida nad tajuvad; nad lihtsalt tajuvad energiat vahetult,
seejärel aga avastavad, et see, mida nad parasjagu tajuvad, on uus,
tundmatu maailm, mis võib nad tervenisti endasse haarata, sest see
on nii relaane kui üldse olla saab.““, (lk. 72).
„...
Vabadus on lõputu seiklus, milles me riskime palju rohkema kui oma
eluga mõne sõnades kirjeldamatu hetke nimel, millegi nimel, mis on
kättesaamatu meie mõtetele ja tunnetele.“ /.../ „“Tung
vabadusse on ainus tõukejõud, mida ma tean. See on vabadus lennata
tollesse otsatusse seal väljas. Vabadus haihtuda; end lahti rebida;
olla nagu küünlaleek, mis võbeleb miljardite tähtede valguses,
kuid jääb siiski samaks, sest ta ei taha iialgi olla midagi enamat
kui see, mis ta on – lihtsalt küünal.““, (lk. 74).
„...
Mida tugevam kaitse, seda ägedam rünnak.“ /.../ „Mõned
unenäoelemendid on seotud vaimuga ja seetõttu väga olulised.
Ülejäänu pole aga muud kui järeleandmine meie tühisele
isiksusele.“, (lk. 77).
„...
Leidsin end valiku ees, milleni don Juani sõnul jõuavad kunagi kõik
unenägijad – kas kogu oma tajukogemuste tõlgendamise süsteem
põhjalikult ümber kujundada või igasugusest tajude tõlgendamisest
üldse loobuda. Tajukogemuste tõlgendamise süsteemi
ümberkujundamine tähendas don Juani jaoks taotlust see uuesti
töökorda seada. See tähendas sihikindlat ja visa püüet oma
võimeid arendada.“, (lk. 87).
„...
Don Juan märkis, et minu enrgiatase, mis oli tasapisi pidevalt
tõusnud, ületas ühel päeval lihtsalt teatud piiri, nii et ma
võisin rahulikult kõrvale heita kõik oma tõekspidamised ja
eelarvamused reaalsuse, inimloomuse ja taju olemuse kohta. Sel päeval
armusin ma teadmistesse sõltumata nende loogilisest väärtusest,
otstarbekusest ja mis peamine – sõltumata sellest, kui mugavalt
need minu seniste tõekspidamistega kokku sobisid.“, (lk. 88-89).
„...
Teadmine, et nad on oma lõkse juba mäletamatutest aegadest üles
seadnud...“ /.../ „“Nende teadvuse tase on ülikõrge. Meie
oleme nendega võrreldes lapsed – lapsed, kellel on palju energiat,
mida need olendid himustavad.““, (lk. 94).
„...
võtta sellest maailmast üksnes niipalju, kui meil vaja on, mitte
rohkem. Teadmine, mida vaja, näitab nõidade meisterlikkust, ainult
vajalikuga piirdumine on aga tõeline suursaavutus.“, (lk. 96).
„...
siis omandas tõsiasi, et ta on nõus rahulduma meie elukogemuse
täpse koopia – kokkuvõttega, äärmiselt suure tähtsuse. Kui
too hävitav jõud on kätte saanud selle, mida ta otsib, laseb ta
nõidadel minna ja need võivad vabalt arendada oma tajumisvõimet
ning jõuda nii aja ja ruumi piirideni.“, (lk. 130).
„...“Mis
on reaalne maailm, don Juan?“ „Maailm, mis genereerib energiat –
vastandina viirastuslikule projektsioonide maailmale, kus miski
energiat ei genereeri. Enamik meie unenägudest on just sellised,
seal pole ühelgi elemendil energiat.“, (lk. 141).
„...Seda
valjusti öelda tähendab panna liikuma energiavood, mis on
pöörudmatud. Muistsetel aegadel oli sõnad uskumatult võimsad.
Nüüd nad seda enam pole.“, (lk. 154).
„...“Mõelge
selle üle järele,“ /.../ „Ilmselt toimub täpselt seesama
meiega ka igapäevaelus. Me oleme siin, ja meie kogumispunkt on nii
kindlalt paigal, et me oleme unustanud, kust me tulime ja miks me
siia tulime.“, (lk. 168).
„...
Tundsin vaid ühte – et olen jõudnud tunnetuslikesse
seisunditesse, mille kirjeldamiseks pole olemas mingeid sõnu.“,
(lk. 169).
„...“Kui
kellelgi on rohkem energiat kui meil, siis võib ta meiega kõike
teha,“ /.../ „Vanad nõiad aga ei olnud nii laitamatud, ja oma
lakkamatute pingutustega saavutada võimu teiste üle tekitasid nad
endi ümber salapära ja pimedat õudust, mis anti põlvest põlve
õpetajalt õpilasele edasi.“, (lk. 175).
„...
Unenägemine oli nende jaoks muutunud sõnulseletamatuks ja
enneolematuks, millekski, mille ulatust võib üksnes aimata, või
nagu don Juan ise ütles – see on värav universumi valguse ja
pimeduse juurde.“, (lk. 187).
„...“Universumis
ei eksisteeri minevikku ega tulevikku. On ainult käesolev hetk.“
/.../ „Universumis eksisteerib ainult energia, ja energia puhul on
olemas ainult siin ja praegu, lõputu igavene siin ja praegu.““,
(lk. 209).
__________________________________________
1
Siinkohal teisel korral antud mastaapse kirjanuku nagu
Carlos
Castaneda
raamatutest. Tegemist on antud blogis teise Castaneda tsitaatide
valimikuga. Kasutatud on tsitaate autori koguloomingust. Teoste
markeeringuks on raamatu (järjekorra-)number. [Vastavalt: I-IX.
raamat]
(Ainsana ei ole kasutatud 3. raamatut siinkohal („Journey
to Ixtlan“).
Kuid antud blogis varem avaldatuna on ka selle teose tsitaatide
valik edastatud. (Castaneda tsitaadid, antud blogi, veebruar 2014
aastal). Selle blogi 1. ja 2. Castaneda tsitaatide valmiku
kokkulangevus on minimaalne (mõned laused vahest). Sisuliselt, ja
rõhutatult just subjetiivses plaanis, võrdub nende kahe Castaneda
tsitaadide vahendused siin blogis kui mainit autori teoste
läbilugemisega. Mis muidugi tähendab ju vaid seda, et tuleb
pöörduda originaalide poole. [Kõikvõimalikud pretensioonid,
kommentaarid, jms. on teretulnud antud tsitaadi-valiku ja blogi
autori maili aadressile nagu: miikael74@gmail.com
– Kommenteerige julgesti, see oli ikka 51. kirjutis blogides ja
tagasiside oleks oluline!]