Arutlusi tühjusest endast, nihilismist.

(01. 1999.)

Õpetus `nihilismist`...

Arutlusi euroopalikust abstraktsest filosoofilisest nihilismist.

`Carcasse, tu trembles ?

Tu tremblerais bien davantage,

si tu savais , où je te méne.'

Turenne.

Nihil, niente, ei-miskisus, olematus, tühjus; das Nichts, -- see on kui "kuri-tegelik " fiktsioon. Välja-pääsmatuse meele-olude varjamatult-varjatud ülistamine, --seega -- kui mingi komplitseerituima nö.-"surutuse/küündimatuse" manifestatsioon. Mingil moel saab nonde terminitega viidatule läheneda (eelkõige just) vaid fenomeni, -- nö. "psühholoogilisest " küljest. See oleks siis kui vaevaline tõlkimise ja tõlgendamise protsess; mõtekuse omistamise problemaatiline akt; kuna traditsiooniline lähenemine, -- ja sellele omane keele-kasutus, -- olemuslikul kombel -- olematusest rääkimast keeldub. Pole siis ka kellegi ime, et seda siiski tehes, -- mingi ebakõla sellega paratamatult kaasas käib, osalt naiivne selline, teisalt jälle lihtsalt "saamatu", selline mõneti.¹

Traditsiooni väliselt ,--kõnelemine küsi-märgistub aga koheselt ,juhul kui asja-osalised ei kompenseeri tekkinud "puudu-jääki" koheselt mõndade uudsete diskursiivsete nö.-- "raamidega" ,üldistatuna kehtima-seatud konventsioonidega ,--selleks ,et lausutud sõnadel oleks ka tähenduslik 'kõla' ; vältimaks suletud kõne- ringile sagedasti omast effekti, -- sumbunud sisutust; "absoluutsete väitmiste " dissonantsi ,mis vahel kippumas mõningaid nö.- "adiskursiivseid" sõna-võtmisi paratamatusena saatma. Kui aga nõnda , selle tulemusena peaks õnnestuma --nö.- "eneselegi ootamatult" --pelga "kõlalise kostvuse" radadelt sisulise tähenduse käidavatele teedele sattuda, on sellega --vähemalt--üritatud suurustleva teadmatuse keele-käsitlusele vastu astuda; või kuidas?

Missugune insestinaalne algatus üldiseimate sõnaliste tuletiste ähmastava osutamise varju jääma klapib ,on muidugi sama-võrd ilmne kui raskesti välditav (ja kui õigustatud ,võiks veel küsida; see on ise-asi) . Kui sõna on aga "meie vaenlane" ,siis -- kirjutatud sõna olgu kahtlemata --roim, ilma vähimagi halastuseta "paikka-panev" , siis otsekui .

Sõnalise osutamise (näpuga ei osutata) zestid on kindlasti vähemalt sama-võrra huvi-pakkuvad kui nt. lange-tõbise miimika (seda olla võib) ; kuigi ,jah, seda-moodi huvitatus,loomuldasa, osutub kogu eelneva teadmise kiuste sääraseks matiks ja siledaks ja tumedaks pinnaks ,mis läbi ei paista aga peegel ka olla ei taha;--seega "ei saa"!

Sest,--milleks peaks keegi end tahtlikult segadusse ajama ? --- Küsimus ,nõnda ülesse sätituna õige intrigeeriv . Ja nimelt ,--on ju laialdaseltki teada ,et segaduses -olu see kõiks meelelisem kaetatuse liik just ongi (,et veel pehmelt väljenduda) "Üle-meelikus" ,otse-sõnu ja lausa ; mõni vahest ütleks isegi ,et : see on meelelisuse üle-küllus , aistitava ja nähtumusliku orgia. Veendunud "mõõdu-(tunde)-tus" . --- "Irrtum ,du bist gar zu schön; könnt ich dich nur wieder finden ..." /Goethe "Faust"/ ----

Aga kuidas ka teisiti ,kui mõtlemine (siin: sõna arhailises tähenduses) või abstraktne (,et hästi ,eksaktsemalt, öelda) on vaid kui mõõdetult kiretu kainus ,ainitivaatav tüdinud, 'in re' -- tülgastusegagi piirnev --- selgus .

Siit ka tolle "tuletusliku tingituse" ,antiteetilise moodustamise ajend ,see on (nimelt) kui miski otse "täpis-teadvuslikku" meenutavat ,muide.... Kui aga,--siin ,selles kohas,---minult äkiliselt küsitaks põhjust (alibit) sellele, siis mina ütleksin küll : " Kuidas... efekti pärast..." ( "Jumala pärast ! ... ärge minu käest küsige") .

"Mul puudub täiesti kannatlikus elamiseks.... /.../ ...ees on mul vaid tühjus,ja minu taga põhjuste ja tagajärgede kett ,mis mind aina edasi kihutab . Elu on kohutavalt armetu ,lausa talumatu .../.../.., elust on saanud minu jaoks mõru jook. Ja ometi,--seda tuleb juua tilk-tilga kaupa , aeglasti , tilku lugedes.../.../ mul on sama tunne kui malenupul ,mille kohta vastasmängija ütleb : seda nuppu ei tohi liigutada ..../.../ Lõppude lõpuks : ma ei viitsi.... " --- /S.K./ --- etz., etz. , --- "esteetilise" olemise viis on kahtlemata ,--geomeetrilises sarjas,--problematiseeruv....

Milleks nii palju sõnu ,millegi nii 'odava' tühistamiseks ? --aga ikka lihtsalt selle -- pärast ,et "sõnad on see kõige odavam "mahl" selles-sinatses maailmas ; ja miks ka mitte ....

// Nõnda võib nt., et tühistavalt juba eos "lömastada" üht nurjatut mõttelist "algatust" --- / ..../ --- pole vahest olemaski olnud säärast fenomeni "vaimuliste suundumuste" hulgas ,millele üheselt nihilismi (kui ) sõna-märgiga osutada annaks;vähemalt sellist kahtlust ei saa kunaski lämmatada . ---- Nood mõned peamised "sõna-sättijad" ,mis/kes antud /ja vaid nö.-) -" teemaga" seotult vahel ,--kummalisel kombel,--- mainimist leiavad , paraku , omavahel seostatavad vaid tingimisi , kaudsel moel.

Võtkem siia või näitena too möödunud "sajandik-sekund" , nonde kõikide "välja-jätteliste" mõtte -suundumuste hulgas puudub olevatavasti üle-pea säärane "nihilistlik koolkond" ,pole leida isegi kuigi-võrd --vähegi seostatuid teema arendusi sellest . ((Termin "nihilism",rangelt võttes, osutab tollases kontekstis vaid nt. säärasele küllaltki kõrvalisele nähtusele nagu --vene radikalism ,selle amonarhistlikud pürgimused . (A. Daudet)) .

"Nihilismi" --temaatika peamise tollase interpreteeriana tuntuks-õpitud--- Fr. Nietzsche "vara-salves" , tõsi-küll vastavaid viiteid leida siiski on ("mõelge ise !": mida sealt kõikke leida ei või !?") --- aga seda küllaltki katkendlikult esile-tooduna ja seda sagedasti veel täiesti seostamatul ja vastu-olulisel moel. Nimelt võib väita , et puudub täiesti säärane fenomen nagu nn.- "Nietzsche nihilism" ; seda vähemalt siis ,kui viimaseks mitte lugeda noid mõningaid fragmentaarseid ütelusi , mitmeti-mõitsetavaid viiteid ja postulaate. ( Nietzsche kogu käsitlusele omaselt on ka tema nö.- "nihilism" ise-loomustatav paradoksaalsus ja üha muutuvad aru-saamad.) Nõnda nt. kui Nietzsche varasemates töödes võib lugeda nihilismist kui läbini taunitavast euroopaliku "hinge haigusest" ja välja-pääsu nõudvast olu-korrast (sagedaim vaste millele aga . "dekadents" ). Mõningates hilisemates teostes (nt. postuumselt ilmunud : "Wille zur Macht") ,mõningaid üksikuid selle-suunalisi väitmisi küll leidub ,mis annavad märku autori kardinaalselt teisenenud arusaamadest ( nt. nn. "täielise nihilisti" -kujund ;samuti ka : alles "tulevana" nähtud nihilism) ;mõningaid prohvetlikke lausumisi ja ka teravamaid psühholoogilisi eritlusi sekka. Seda kõikke aga siiski üldiselt nõnda seostamatul ja eba-määrasel moel , et vaevalt andnuks see alust hilisemate konsruktsioonile teemal "Nietzsche nihilism" ,kui polnuks M.Heideggeri hilisemat tõlgendust antud teemal .

Mille kohta võib väita ,et mingi seos Nietzsche käsitlusega kahtlemata küll esineb, aga tihti on see vaid kaudne ja tuletuslik , jättes otsitud, põhjendamata "konstruktsiooni" mulje . ( Juba Heideggeri peal-kirjastus sellele viitamas : " Nietzsche ja Euroopa nihilism " --- so.- otsene truism , (vahest saaks kõige enam,--koos Nietzschega kõnelda vaid nö.--"euroopalikust dekadentsist" ) ,mis aga kindlasti --Nietzsche käsitlusega ekvivalentne ei ole .))

Heidegger , see saksa vaimu hiline , pedantne klassifitseeria-hing ,(kes oma kantseleiliku loomuse piinliku hoolega varjanud agnostikutelt laenatud nõretavalt ekstaatilise "keele-väänamise" taha ---) ; otse teotab oma nietzschelikku "emakoda" , mugandab selle ümber ,kohati pea --igati "õdusaks" süsteemiks,otsides püüdlikult ja muidugi ka leides kõik-võimalikke "kinnitavaid seoseid" ( alates kreeka grammatikast ja lõpetades "india elevantide elksistentsiga" !) ;samas mõistmata suuremat midagi tolle Itaalia mägi-radade üksiklasest ,kes dionüüsoslikul kombel suutis endale vahel lubada mõne traditsioonilisest "tõlgendatavusest " vaba hiigel-hetke.

Heideggerist ignorant ei teadnud vähimatki sellest ,et -- "hetk ,üksnes hetke tõde ja hetke tunnetus on õnnestavad ,sest nad välgatavad silma-plguks joovastusena ja silma-pilgu tipuna ,ilma igasuguse kontrollita kõigi eelnevate ja järgnevate hetkede üle / nõnda need kes/ ...igast tagasi-ulatuvast seosest loobudes loovad uue traditsioonideta vormi ja stiili maailma ...."/E.Ibisch/ , ---kuidas võrrelda jumalikku palangut ja kool-meisterlikku tähe-närijalikult kuiva "nokitsemist" , ( seega ka ilmne, kes siin "loorbereid" lõikab! ;--alati kõiksugu "koore-üraskid"!!)

Tahtmata sellega küll kuidagi vähendada Heideggeri " panust " filosoofilise(ma ) "asja -ajamise " vms. kõik-võimaliku "tõlgendusliku" tegevuse arendamisel ;võib siiski ehk väita , et viimati-mainitu arusaam kehtib eelkõige ,-- huvitava ja omanäolise-- Nietzsche "nihilismi"-teema "edasi-arendusena" ; otsene seos aga nö.-"allik-materialiga" aga puudub . ( Mistõttu ka Heideggeri käsitlus "Nietzsche--Euroopa nihilismist " on nö.- "tagasi-paigutatav" ehk üle-loetav seades prioriteediks Nietzsche kirjutistes teema kohta öeldu . ) (G.Vattimo)

Nõnda siis kui kõnetu kõnelus varju varjutusest , valguse pimedusest , kiiruse võrratust helilisest rikkusest ("heli-kiirus") . ---'Nonsence'---

Ja mida see siis , "õigu-poolest" , ka tähendab , see kujundeid ähmastav "sõnaline vahutavus" ? ----Täpselt välja-arvestatud "mõjulise ulatuvusega" poos säärane pelgalt( snskr. "aasana" = asend ,ligi-kaudu , siin ) ; selline kõhklev ,nagu sunnitud hoiak see-juures aga zanri-tunnusena pea kohustuslik. Liigi-tunnuseks nõnda säärane isegi ; "peibutus-tants" (nagu see kõikidel sulelistel üldiselt kombeks ka on ). ' Nil consuetudine maius' /Ovidius/ , harjumus nüristab....

// Käsil-oleva "psühho-lingvistilise urgitsemise" raamide juurest ; Nietzschele tagasi(-osutavalt-)lähenemise puhul vaja aga kindlasti rõhutada ka nimetatud autorile üldisemalt omast suundumust ,mida siin tinglikult iseloomustatu nö.-"reformistlikuna" . Millega silmas-peetud nimelt autorile omast (liigutavalt tundelist) pürgimust osutada üha platonismi vaimus--tagasi varasemale kui autentsemale ,(---vrdl.- "... au-ahnusest teada /.../ ..taandati maailm pelgalt "lahendatavaks küsimuseks" / nõnda/ ...unustati tolle --"unustatud olemise uurimine"".) Mis pürgimus johtumas teadupärast Nietzsche "üle-(enese)-kriitilisest" suhtumisest ajastut valitsevate veendumuste suhtes. Peamine 'casus belli' siis muidugi , too religioosne temaatika (mis on aga ise-enesest tõesti kummaline; "terve mõistusega" inimesed ja.... ! ) ; vastu-väitmised sellel pinnal aga enam-jaolt --kas siis rõhutatult subjektiivseid veendumusi vahendamas või kantud emotsionaalsetele väitmistele omasest eba-määrasusest.

/ Aga sellest pole mingit muret ,kuna see "kulub aja-pikku ära“. Krist(lu)se tõstatatud "väärtuslike (mõõt-)-ühikute" (nt. - cm , dm, m ,jne ) radikaalse ja kriitilise destruktueerimise käigus kehtestub Nietzsche käsitluses viimaks üldiseima , seega : vahetult ,-- antuima/ kehtivaima,--- kriteeriumina ( inimliku "alg-teksti" esmaseim üldistus) ,--nö.- "elulisus" (siin: nö.- vaid " absoluudi " tähenduses) ,mis eudaimonistlikult siis mõeldud kehtestamaks aksioloogilisi "tegusaid ühikuid" intensiivsuse , tõhususe suurendamise sihil. // Sisuliselt : horisondini avar ,piirideta maastik ,kesk aega ,mil pole ei algust ega lõppu ;maailma keskel seisab korvamatu üksik : kelle ja mille tulevik kunagi lõppeda ei või ja.... //// .... "tarastatud territoorium", "maa-mõõtja" K. õudus.unenäoline reaalsus ; suhteliste tõdede kosmiline paljusus ,kus aisaks kindluseks võib saada --- "ebakindluse tarkus "... / M.Kundera/

Too 'renenssance'i mõõtu ette-võtmine evimas muidugi hulganisti reaktsioonile aina omaseid jooni ; teisalt kohati kaldumas aga liig-emotsionaalse , sisutu retoorika valda , millele üldiselt omane aga väitmiste sõnadega mängiv mitmeti-mõistetavus ja paradoksaalne esinemise laad; ( nõnda pigem luule kui tõdelus !(millest aga nt. aga ükski ortodoksne heidegger'lane end juba heidutada küll ei lase !) )

Samas jäädakse see-juures sagedasti ka aksioloogiliste piirangute kütkeisse ,mis muide, näibki olevat üks peamine nihilistlikule tõdeluse viisile omane eri-pära; otse --'raskus-kese' -( "raku-kest") --sellisena !

Nõnda sõnudes so.-kui --hinnanguline , "esteetilise olemise" antus ,mida säärasena iseloomustab enne-kõikke just subjekti(ivse)--objekti traditsioonilistest raamidest ahistatud nö.-"seostav keskendatus" isiklikult antu vastand-poolusele .Sellega ka siis kui tahtlik "enese-vaesestamine" ,mis paraku lõppeb nentimisega: "Minu elu lõpp-tulemus on sama-väärne ei-millegile, vaid üks tundmus ,üks-ainus värv..." /S.K./

/ Nhilismiteema -arenduse ühe võimaliku psühholoogilise ajendatusele viitamas sellele omane nö.-"ekstrovertne" suunitletus (( siin: rangelt ala-ealine, "ulatuvuslik" küündimatus!) ; ehk täpsemalt : "kommunikatiivne" nö.- 'silla' (?) loomise vajadus ,("ihulised vajadused") ; enese subjektiivse antuse konstitueerimine ainiti-plgulises vastandatuses objektiivsele üldisusele ( kui "teisele") . Seda hoolimata sellest ,et säärased "silla-loomise " katsed reeglina ette-määratud läbi-kukkumisele ("tagasi" aga ka ei saa,--"sillad on põletatud" !)

Subjektiivse "tahtelise võimu" kehtestamise "jõhkrad peensused" ,selle kohati-- vägi-valdne ja maitsetu peale-tükkivus pelutab nood "introvertidest ekstroverdid" peagi nende "ise-oma-ette --olemise" loodud turvalise eraldatuse illusiooni manu tagasi .

Nihilistlik vastandamine ,' üks-kõksuse' skaalal seega osutamas jätkuvale sõltuvusele traditsioonis vahendunud hinnangulisuse raamidest (mis aga on paljastav) ; on seega radikaalne ja destruktiivne , pürgides kehtestama ,--taas-looma--autentsemane nähtud --- subjektiivseid aru-saamu. (heideg.-"olemise unustus")

Ise-enesest igati mõistetav , kuigi mitte veenev.

Subjektiivne, radikaalne ,--seega romantilisena tunnustatud -- individualism seega vajab toda üldisust kui "teist" ---juba vastandi mõttes. Üksik seega kui konstitueeriks "minana"-antust , jätkuva ja üha radikaliseeruva vastandamise käigus,mis-tõttu muutub sagedasti ka üha palju-sõnaliselt sisutumaks , pelgalt tühistavalt retooriliseks. Samas,--too "eksistentsiaalselt ajendatud" konstitueeriv vastandamine osutamas kaudselt ka teatud "nõrkadele alustele " enese-teadvuses ,(mis ehk kirjeldatav kui too eksistentsialistide hilisem --'Hirmu'-elamus) . See on otse-sõnu --kui 'surutud seis' , ise-enesest ilmselt mitte kuigi meeldiv just , seega--rangelt vaba-tahtlik ,nö.- "vabatahtlik martüürium"" (= " heroiline orjus" ,Hegeli antiteesina); sünonüümina sobiks siia ehk -- pateetiline , "ekstaatiline nihilism" ,pelk konsekvents ,säärasena kindlasti . ))

Radikaalsus teatud mõttes kui--otsib tunnustust ja heakskiitu tollelt vastanduseks seatud üldisusele ; see on kui rõhutatult --poseeriv hoiak , etlemine "publiku" ees ja ainult nõnda ,kuna teada ju on ,et --- " Mõistatuslik tuleb olla,mitte vaid teiste , ka ise-enese silmis ". /S.K./

Küündimatuse preventatsioon ning armetu komejant ; "Hamlet" asja-armastajatest teatri-huviliste käppade vahel (,mistõttu tundlikum rahvas kipub nagu rohkem fuajeesse jääma ) . "Asja-armastajate" piiritus enese-kindluses on midagi otse heidutavat .

Ja on ju öeldud ,et -: " Mis keegi o n ,ilmneb kui ta lakkab hetkeks n ä i - t a m a s t ... / so. / ... samuti vaid k a u n i s t u s , samuti vaid v a r j u p a i k ..." /F.N./ / i.s./ ---kahtlemata ,kahtlemata , --aga--

// Tegelik üksindus,-'eraldatus' , distantseeritud iroonia , on midagi hoopis muud, see võib nõnda nt. kõlada kui kõnelemine välja- / ...... /

-areng (siin: "vaimses mõttes" ) --- // vrdl. : "... ja nende mõistmine oli alati vaevaline ja aega-nõudev ... / .. meelsamini nad vaatasid teistele küsivalt otsa ..." / Anony./

Äkki isegi --polegi mingit mõtet,noil-samustel ,seal ,--- kõige taga (selliseid kahtlustusi ei saa vältida mitte ) ; ei mingit plaani ,ega vähegi üldisemat kava (menüüd) . Tühi-paljas ja vaid nö.- "reageerimine" , asjalikult , väliste ärritajate toimel ,igati kohasel kombel,teadgi ( ;muu-seas, hea nali ongi see ,et too viimane kehtestub nõnda siis ees-märgina "asjas eneses" !) Pelgalt suurustlev , hetke vajaduste suvast dikteeritud "vastu-väitmine" . Ehk siis teiste sõnadega : valmis-olek dialoogiks , säärane ,-- agaralt , valmis , olek ...... Kui aga nõnda ,siis on meil ju siin tegemist vaid sügava eba-kindluse väljendusega . Palju-sõnalise ,säärasega ,teadagi ; mis oma põhilises aga välistav-võhiklikul moel ignorantne on .

/ Kurb ,aga tähtsusetu . Seega ,--ei tule mingil moel ---"arvesse" võtta . On isegi ,-- kujuteldav,et (vähemalt:pikemas perspektiivis!) ,otse kogu mõtte-kuse surm ,või ummik-tee ; seisev vesi ,mis aja-pikku lihtsalt kasutult roiskub.

Ringi-ratast komberdamine ,tinglikuna aluseks võetust üha "kohuse-tundlikult" lähtumisi ; märkamata see-juures ,et nõnda "saavutatu" ,parimalgi juhul vaid kui kasutu subjektiivselt - antu küge "kinni-jäämine" --pisi-asjadesse takerdumisena (Too "isiklik uudsus" on nmelt kiiresti mõõduv ;--lähtus see ju kunatisest (hüpoteetilisest) "uudis-himutsemisest" otseselt ; mis aga kiirest "maha käib" ... )) ; märkamata see-juures ,et tihti-peale mõllavad nõnda hingelised "orkaanid" ainult veeklaasis.....

Kuigi ,selle meelsuse väljendused võivad vahel haarata oma pretensioonitu siirusega (,või on see hoopiski "süüdiv süütus " ? või kogunisti-- " nec amor,nec tussis cleatur "?! ) : ".... minu jaoks on kõige halvemad need kaardid ,mis ei too midagi , elutüdimuse kaardid.... Ei midagi....." //

--- 'Dies irae' ? ---- vahest aga just "siit-kaudu" ---

---" Maailm kuulub edas-pidi neile ,sest elu eitamine ei maksnud neile tõesti midagi ." / Daimon/ ---- Noh, vähemalt veel üks eritlevalt lahti-kangutatud laast tolle laiust mõõtva skaala (joon-laua) küljest. Vähemalt.

1 03. 09. 2019. – See oli üks väga ammune kirjutis, eelmise sajandi viimase aasta esimesest kuust. – Aga juba ligi 7 aastat olen tegelenud oma Google Incorporation blogidega. – Ja seda kirjutist pole kordagi avaldanud? Seega vahest avaldan lähiajal? – Miks? – Lihtsalt niisama, nalajaviluks? – Sai kunagi see essee kirjutatud ühele isikule, rohkem kui sõbrale kui professorile ja keegi pole seda veel (seni rohkem) lugenud? [Kuid lugejaid on mul 7 aastaga 4 Google Inc blogides on olnud Eestist juba u 5ooo hinge. Ja Gloobusel juba rohkem kui 44 ooo “pelgalt vaatajat”. Sest kuigi, olles kirjutanud/avaldanud juba 7 aastaga juba u 150 kirjutist filosoofiast ja kirjandusest, on enamik minu kirjutised olnud eesti keelsed.] – JA siiski ma avaldan selle ammuse kirjutise, lugege ja kommenteerige, Teie, kõik, minu võimalikud lugejad! – Kõikvõimalik vähegi mõtestatud kriitika ja kommentaarid on vägagi oodatud minu täiesti kehtivale e-maili aadressile nagu: madisliibek@gmail.com